Alljärgnev on Finantsinspektsiooni poolt koostatud tüüpiliste makseteenuste loetelul põhinev sõnastik, mis aitab sul mõista makseteenuste sisu.

Konto haldamine: Kontohaldur haldab kliendi kasutatavat kontot.

Deebetkaardiga varustamine: Kontohaldur pakub kliendile kliendikontoga seotud maksekaardi. Iga
kaarditehingu summa võetakse otse ja kogu ulatuses kliendikontolt.

Krediitkaardiga varustamine: Kontohaldur pakub kliendile kliendi maksekontoga seotud maksekaardi. Kokkulepitud perioodi kaarditehingute kogusumma võetakse kokkulepitud kuupäeval kliendi maksekontolt osaliselt või kogu ulatuses. Kontohalduri ja kliendi vahelises krediidilepingus määratletakse, kas klient peab laenusummalt maksma intresse.

Maksekorraldus, Eesti sisene (SEPA¹): Kontohaldur kannab kliendi juhise kohaselt raha kliendikontolt teisele kontole; riigisisene kliendimakse, mis vastabSEPAnõuetele.

Maksekorraldus (SEPA): Kontohaldur kannab kliendi juhise kohaselt raha kliendikontolt teisele kontole; kliendimakse, kus vähemalt üks osapool asub väljaspool Eesti Vabariikijamis vastab SEPA nõuetele.

Maksekorraldus, Kolmandate riikide vaheline (mitte-SEPA): Kontohaldur kannab kliendi juhise kohaselt rahakliendikontolt teisele kontole; kliendimakse, kus vähemalt üks osapool asub kolmandas riigis ja mis ei vasta SEPA nõuetele.

Püsikorraldus, E-arve: Kontohaldur kannab regulaarselt kliendi juhise kohaselt kindla summa kliendikontolt teisele kontole, kus arve ja maksejuhise andmed on panka saadetud Eesti e-arve formaadis ning e-arve kuvatakse kliendile internetipangas.

Sularaha väljavõtmine: Klient võtab kliendikontolt sularaha välja.

Sularaha sissemaksmine: Klient maksab sularaha maksekontole sisse.

Internetipanga Leping: Elektroonilise maksekanali pakkumine, mis võimaldab kliendil teha maksetoiminguid interneti teel.

¹ Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 260/2012 artikli 5 nõuetele ja sama määruse lisas sätestatud tehnilistele nõuetele vastav maksekorraldus